Kirjandusteooria
Erinevates
käsitlustes erineb milliseid autoreid sinna alla liigitatakse.
Sõna ise haakub ennekõike uus, kaasaaegne, ebatraditsiooniline. Enese vastandamine vanale
oli kirjanduses suhteliselt innovaatiline nähtus. Modernism leidis, et ongi vaja ,,uut" ja
,,teistsugust" kunsti. Teosed on keerulised, suurt tähelepanu pööratakse vormile. Lugejat
tahetakse sokeerida ja raputada, panna tööd tegema. Tundub, et maailm oleks nagu kriisis.
Reaktsioon tehnikale, mis on midagi inimvaenulikku (enne arvati, et on osa progressist mis
teenib inimkonna huve). Autoreid ühendabki suures osas seos tehnikaga.
Modernsus maailm, kus feodaalkord laguneb ja tekib ,,uus" aeg, ka informatsiooni levik.
Modernism = reaktsioon modernsusele. Inimesed näevad, et tohutu kiirusega toimub teaduse
ja tehnika areng, muutunud on tarbimine, perekondlikud suhted ja ühiskondlikud suhted, ning
kõik see ei ole nii positiivne kui varem arvati (muidugi jääb autoreid, kes leiavad, et see kõik
annaabi.ee 
