Õiguse filosoofia loengukonspekt
K-I
rakendused K-l ei ole alati veenvad, nt seksuaalküsimustes.
"Kolmas" ehk otsustusvõime kriitika tegeleb esteetika probleemidega. Religiooniküsimuste
terviklik kriitika jäi kirjutamata, kuigi K. tegeles ka nendega (küsimus Millele võin loota?).
Kant lahutas otsustavalt oleva olemapidavast: küsimus olevast on matemaatilis-kausaalse
(matemaatilis-nomoloogilise) loodusteaduse probleem. Selles ei ole kohta inimvabadusel. Selle
maailma tõdesid kajastavad teoreetilised teadmised, mis rajanevad kogemuse ja teoreetilise
arutluse sünteesile.
Seevastu olemapidav on uskumuste, mitte teadmiste sisuks. Ent uskumused ei tähenda
Kantil mõtlematut allumist mingile autoriteedile, vaid vabadust põhistavat filosoofiat.
Olemapidavaga haaratud kõlbluse sfäär eeldab nimelt paratamatult inimlikku tahtevabadust
[ilma tahtevabaduseta poleks jutt olemapidavast, vaid ikka olevast]. Praktilise mõistuse sfääriks
annaabi.ee 
