Biootilised ja abiootilised häiringud - nende registreerimine Eestis ja mujal
looduslike häiringutega regulaarsed, neid on nii sagedasemaid (harvendusraie) kui harvemaid
(uuendusraied ja metsa uuendaine), nad on metsa looduslikku struktuuri lihtsustava mõjuga.
Erinevates metsades on valdavad eri tüüpi looduslikud häiringud: kuivades
metsatüüpides põlengud, niiskemates ja märgades või vooluvete äärsetes metsades tormid ja
üleujutused.
Metsapõlengud on läbi aegade olnud olulisima mõjuga, mis võivad esineda nii looduliku
nähtusena kui inimtekkelisena. Häiringud põlengute näol esinevad mistahes vanusega
kuivemates metsades, kuid niisketes lehtmetsades on need harvaesinevad. Põlengute tekke
sagedus sõltub suuresti ilmastikust, kuna põuaste perioodide ajal on põlengute tekkimise
tõenäosus suur.
Tule puudumisel ökosüsteemis võib täheldada orgaanilise aine (peamiselt puidu)
kuhjumist. Metsapõlengutes, kus tuli liigub ka puude latvades ning tegemist on tugeva leegi
ja kuumusega, hukkub suurem osa organismidest
annaabi.ee 
