ZnO segu), kollane (K3[Co(NO2)6]) või lilla (Co3(PO4)2) [2]. 6 5. Füsioloogiline toime Koobalt satub atmosfääri tahkete osakeste kujul nii looduslikel, kui ka inimtekkelistel põhjustel. Looduslikult satub koobalt atmosfääri tuule abil erosiooni kaudu, muldade ja kivide kulumisel ning metsatulekahjude ja vulkaanide tõttu. Inimtekkeliselt satub enamus koobaltit atmosfääri koobaltit sisaldavate kivimite kaevandamise ja sulatamise tagajärjel. Veel satub seda atmosfääri ka fosiilkütuste põletamisel, metallide sulatamisel ja töötlemisel ning väetiste kaudu[1]. Organismid omastavad koobaltit seda sisaldavat õhku hingates, vett juues või toitu süües. Koobalt on inimestele kasulik, sest see on osa vitamin B 12 st ning stimuleerib punaste vereliblede tootmist
akumulatsioonitüüp, aluseks põhilise keskkonda kujundava aine päritolu halotroofne, düstroofne, miksotroofne jne Tähtsamad järvetüübid (vähemalt 8), nende lühike iseloomustus - Oligotroofne e. vähetoiteline sisaldab vähe nii mineraal- kui orgaanilisi aineid, vähe biogeene, vesi hele ja läbipaistev, hapnikurikas, elustik haruldane ja seetõttu väärtuslik. Puhverdusvõime väike, tundlik välismõjude suhtes. Eutroofne e. rohketoiteline looduslikult, enamasti aga inimtekkeliselt toitesooladega rikastunud, rikastumise astmest sõltuvalt mitu astet: mesotroofne, mõõdukalt eutroofne, tugevalt eutroofne, hüpertroofne eristatav eraldi tüübina. Düstroofne e. huumustoiteline pruuni veega, kõrge orgaaniliste ainete sisaldusega, hea puhverdusvõimega. Väike läbipaistvus, tugev kihistus. Miksotroofne e. segatoiteline sisaldab mõõdukalt nii toitesooli, mineraal- ja orgaanilisi aineid. Kalgi- ja pehmeveelised. Viimased on eutrofeerunud düstroofsed. Alkalitroofne e
annaabi.ee 
