Mees, kes teadis ussisõnu
Pirre ja Rääk Inimahvid Pirre ja Rääk olid samuti vanade traditsioonide austajad, kuid
nende kombed pärinesid veel kaugemal minevikust. Inimahvid ei olnud külaelanike vastu nii
vaenulikud kui Tambet ja Ülgas, kuid nende jaoks oli juba puu otsats alla tulemine uus.
Muistset elu hinnates kolisid nad esivanemate kombel tagasi puu otsa, kuna uskusid, et sealne
elu on parem. Samas huvitas neid teadus, kuna nad kasvatasid täisid, õpetasid neile ussisõnu
ning suutsid kasvatada ka inimsuuruse täi.
Tsitaat: ,,Pirre ja Rääk ei elanud enam oma vanas koopas, vaid olid kolinud puu otsa.Nimelt
olid nad oma muinsuseihaluses jõudnud sinnamaani, et isegi koopas elamine tundus neile
arutu moodusena. Nad tahtsid minna tagasi nii kaugele minevikku kui võimalik, sest uskusid,
et üksnes esivanemad teadsid tõde ja kogu järgnev areng pole muud kui pidurdamatu
libisemine sohu. Inimesed külas olid nende meelest juba üle pea laukasse vajunud."
annaabi.ee 
