Referaat "Benito Mussolini"
usaldati 1912. Aastal talle sotsialistide peahäälekandja „L’ Avanti!“ toimetamine. Kolme
kuuga tõstis ta selle ajalehe tiraaži kolmekordseks.
Kui puhkes I Maailmasõda, pooldas Mussolini Itaalia sõtta astumist liitlaste poolel.
Hiljem kirjutas ta: „Kui sakslased Ida-Prantsusmaale tungisid, hakkas Itaalia avalik arvamus
sõja poole kalduma. Ilmusid kirjeldused sakslastest metsikuste kohta. Kõige enam mõjus aga
sakslaste igasugust õiglust – ja inimsustunnet ignoreeriv sissetungimine Belgiasse, Prantsuse
sõjavägi taganes võimetuna. Kaalul oli mitte ainult ühe, vaid mitme rahva saatus. Selles olin
veendunud, istudes oma toimetuselaua taga. Sellele lisandus veel ühise kultuuri tunne, mis
sundis meid unustama möödunud ja käimasolevaid tülisid. Minus ei saanud enam tekkida
mõtetki, et minu rahvas võib hätta jätta need, keda on purustamas sõja raskused ja pälvimatu
ebaõnn.“ (Kivisikk, 1993, lk. 37)