Tammsaare ja Gailit elulugu
leitud lõpplahenduse. Peaaegu samade sõnadaga kordavad Laia Viiu ja Kaasi Tiina
teineteisest lahkudes: ,,Või me siis riielnud oleme, alati ilusti läbi saanud." Aga kummagi
pisaraid valava eide muljesugulus teineteisest kaugenedes omandab siin ,,naturalistliku
iroonia" tähenduse. Kõige inetuma tõsielu teisiti nägemine ja ilusaks kujutlemine mälestuses -
see on tahes või tahtmata naturalismi vastumänguks, see on unenäoliste hingeliigutuste
tunnistamiseks ka kõige argipäevasemas inimsuses, see on vaevalt tähelepandava salaukse
lahtijäämiseks romantikasse. Mitte ainult iseloomuliseks, ka aegumatuks visandiks oleks
,,Kaks paari ja. üksainus" võinud saada meie naturalismi ajaloos. Kui tänapäev iga jutustus
aastasaja algusest kannab aegumise märke, siis mitte sellepärast, et inimlikud sundused ja
suhted oleksid uues ühiskondlikus korras hoopis teiseks muutunud. Mahajäänud on ,,Kahe