Valitud tegelased on huvitavad, tekitades probleeme ja äratades mõtteid. Vildel oli aega seda täiendada ja viimistleda, kuna tema varasemad tööd ei olnud keeleliselt nii head kui ,,Mäeküla piimamees". Näiteks teoses oli Mari nii-öelda feminist, seda kirjanik muudes oma teostes ei ole kasutanud. 2. Milliseid detaile rõhutab E.Vilde romaanis tegelaste kirjeldamisel? Kirjeldused olid väga head ja mitmekesised. Ta rõhutab väikeseid ja erilisi detaile, eelkõige inimsestes ja nende psühholoogias kui ka looduses. Mari kirjeldus: ,,Mari esimest korda paremas riides ja nii puhta, nii imepuhta näoga. Silm selles puhtas näos tuli säärasel selgusel esile, et musta tule ümbert sinised kristalle võis lugeda. Looduse kirjeldus: ,,Taevakaar küdes veel iga karva punases ja iga karva kollases, ühel pilverünkal keset kaart, kuju poolest nagu kahe peaga must vapikotkas." 3. Kelle jaoks oli romaanis toimunud tehing sinu arvates kasulik?Põhjenda.
Kasutamine kirjandis: Etenduses oli läbivaks teemaks inimlikkus. Oli tegelasi, kes polnud inimlikud, näiteks Javert ning baaripidaja ja tema naine. Javert tegi lõpuks enesetapu, kuna ta sai aru, kui halb inimene ta on olnud ning ta ei suutnud leppida mõttega, et elab Jean Valjeani armust. Jean Valjean oli aga empaatiavõimeline, hooliv ja eelkõige inimlik. Teda ei hoolinud raha ega kasu saamine, vaid ta võis end ka ohverdada, et teistele head teha. Ta suutis näha inimsestes head, näiteks Fantine'is, mida paljud teha ei suutnud. Kirjandis võiks arutluse teema olla seotud inimlikkusega. Võiks arutleda mis üldse on inimlikkus. Minu arvates on ka negatiivsed tunded, nagu näiteks kadedus inimlikud. Samas seostatakse inimlikkust teiste suhtes ikkagi positiivsete tegudega. Minu arvates peamine põhjus, miks Javert Jean Valjeani vihkas oli kadedus, kuigi ta seda ise ei tunnistanud. Kuna kadedus on ka inimlik, siis oli ka Javert inimlik
müstilisi või üleloomulike jõude. Teine valdkond on profaanne, mis on maine, arusaadav ja mõistetav. Igas ühiskonnas on inimesed, kes on pandud vastutama sakraalsete asjade ja kohtade eest. Religioossed rollid olid esimeste hulgas, mis inimajaloos tekkisid (samaanid,preestrid,rabid jne). 12. M. Weber usust, preestrid ja prohvetid (195, 200). Weber usust protestantlik eetika ja kapitalismivaim. Weber näitab oma raamatus kuidas predestinatsiooniõpetus tekitas inimsestes mure lunastatud saamise pärast ja sobisid ideaalselt tugeva töö ja korraliku elu nõudega mis olid olulised investeerimiseks vajaliku kapitali kogumisel. Ususüsteemide topeltloomust (status quo toetaja ja muutuste agent) on hästi tabanud Max Weber, eristades preesterlikku ja prohvetlikku alget. Preestri funktsioonideks on tegelemine usu spetsiifiliste traditsioonidega, kusjuures preester on väljaõppinud ja ordineeritud juht. Prohvet
annaabi.ee 
