Richard Roht - elu ja looming
võidelda, kuid jääb siiski keskkonnale alla. Teos lõpeb pessimistliku tõdemusega, et elu
,,raudsete reeglite" vastu on mõttetu mässu tõsta; sellega tuleb kui paratamatusega leppida
ning endas säilitada inimväärikus, oma mina. Romaan on kompositsiooniliselt hõredavõitu,
kuid rikas kunstiliselt õnnestunud tegelastüüpidest. ,,Ummiktänava" peaväärtuseks on selles
esinev satiir väikekodanluse pihta. Seevastu ,,Inimsaatuses" (1938) pakutakse pretensioonika
pealkirja all üsna tühist armastus- ja nurjunud abielu lugu. Romaan on ka kunstiliselt
teostuselt väheütlev, täis tarbetult venitatud ja sisutuid dialooge.
30-ndate aastate lõpul teravnes taas Rohu kriitiline sulg. Romaaniga ,,Elutee" (1938) ületas
kirjanik tunduvalt oma loomingu keskpärase taseme. Lapsepõlvest tuttav aine ja elust võetud
eeskujud inspireerisid teda looma realistlikku, kunstipärast teost.