"inimpoolel" - 1 õppematerjal

Jutuke - Õunkübarad

kitsad, ent kaunikujulised rohelised mürksilmad. Ta pomises raamatust lauseid, mis lõikasid valusalt igasse kehaotsa kui noad. Ülejäänud inimesed aga ei paistnud neid üldse kuulvat ­ neile see ei mõjunud. Tüdruk sulges kätega kõrvad, kuid see oli mõttetu: loitsud lõikusid kui pealuusse ja ta tundis, kuidas kaotab kontrolli oma enesevalitsuse üle, kuidas temas ärkab iidne kihk tappa. ,,Andesta, Sora... vabanda, mu Prints... kuid..." Ta sulges silmad ja lasi inimpoolel uinuda, päästes valla surematu kiskja, kelle ainsaks sooviks oli rebida, piinata, hävitada.  ,,Uue nimel tuleb vanast lahti saada." Ta avas silmad ja nende sina oli kadunud: metalne hall maik, täidetud põlgusest kogu inimsoo vastu segunes hirmuga nende ees, kes sajandeid temasarnaseid jahtinud, oli ainus värv kesk pimedaid varje. ,,Shurei, ma tunnen midagi." Blond raamatuga mees vaatas härjapõlvlasi, kes ta ees abitult vingerdasid, ja andis käsu nad tappa