Aga teadus väidab, et evolutsioonilisel protsessil kulus 3 800 miljonit aastat, et jõuda üherakulistest organismidest inimolenditeni, protsess eelajaloolisest inimolenditest kaasaegsete inimolenditeni võttis aga 5 500 aastat. Pythagaros avaldas VI sajandil e. Kr. esimesena, et Maa on kerakujuline. Platon, Aristoteles ja teised Kreeka filosoofid kujutasid Maad kerana, milles ringlevad tuli, vesi ja õhk põhjustavad maapinnal vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Esimese maailmakaardi koostas Klaudius Ptolemaios 2. sajandil m.a.j ., millel oli kujutatud Lõuna - Euroopat, Põhja - Aafrikat ja osa Aasiast. Alles Kopernikuse ajal (kuueteistkümnes sajand ) saadi
1789. aastal esietendus ballett ,,Asjatu ettevaatus", mis jutustab Lise armuseiklustest. 19. sajandil sai alguse romantiline ballett, millele on iseloomulik, et tundeline seatakse mõistuslikust kõrgemale. See oli vastukaaluks kõigele sellele, mis reaalses maailmas toimus. Tööstusrevolutsiooni käigus ehitatud tehased ja vabrikud panid ballettmeistreid looma lavastusi, mis olid helged, õhulised ja ebareaalsed. Romantilised balletid jutustasid haldjatest, vaimudest ja inimolenditest, kes olid tegelikust maailmast kõrgemal. Naisi kujutati õrnade olevustena, kes vajasid kaitset ja hella kohtlemist. Baleriinid kandsid sel ajal hästi istuvat pihikut pehme allapoole põlvi ulatuva tüllseelikuga ning juuksed olid keskelt lahku ja kõrvade taha kammitud ning seatud madalaks juuksepalmikuks. Etenduse sisu, muusika ja koreograafia ühtsus sai eriti oluliseks. Romantism oli balleti kuldajastu, tants koos muusikaga seisis kunstiliikide esireas
annaabi.ee 
