"inimolendeist" - 1 õppematerjal

MUST KASS

tõrkus seda tunnistamast – omandas see lõpuks rangelt selged piirjooned. See kujutas nüüd riistapuud, mille nimetamine mind hirmust võbisema ajab, ja seetõttu ma peaaegu jälestasin ja kartsingi seda looma ja tahtsin sellest monstrumist vabaneda, kui ma vaid oleksin julgenud – sel oli nüüd, uskuge mind, ühe võika – ühe kohutava asja kuju – VÕLLA kuju! – oo Hirmu ja Roima, Agoonia ja Surma kohutav masinavärk! Ja nüüd olin ma tõesti viletsaim kõigist viletsaist inimolendeist. Ja mingi mõistuseta elajas, kelle suguvenna olin põlastavalt hävitanud, see mõistuseta elajas valmistas mulle – mulle, Suure Jumala kuju järgi loodud inimesele – nii palju talumatut vaeva! Oh häda! ei päeval ega öösel tundnud ma enam puhkuse õnnistust! Päeval ei jätnud elukas mind hetkekski üksi, öösel aga võpatasin iga tund kirjeldamatust hirmuunenäost ärkvele, et tunda tema kuuma hingeõhku oma näol ja ta tohutut