Betti Alveri luuletused
räbune räni
ja mõõgateragi
maas.
Ei kivis ole kõlapinda
ega mõõgas midagi head –
seepärast me inimrinda
looja
kirjutas
oma read.
Ainus autor
„Aeg, sina kogenud kriitik,
loodud lugude lektor!
Ütle, mis imet sa otsid?“
„Vahel hõõguma hakkab valu,
vahel kahetsus, vahel kaotus,
vahel õnn, vahel tume tõde,
vahel hingehäda ja häbi.“
„Kes on see erksam autor?“
„Inimlugude ainus autor
on üleni ergav elu.“
„Mis voorused eeldavad edu?
Või annad sa erru kõik loojad?“
„Kus iganes eeldavad edu
su enda vooruse vapid
ja süümeta suleproovid-
seal annab ise arhiivi
sind ikkagi ainult elu.
Mitte mina
Su lugu
on läbi.“
Ei tea
Miks oma roosipõõsa, mis lõi haljaks
ja lokkas vallatult mul üle pea,
ma lasin ise röövida nii paljaks?
Ei tea.