Maailmakirjanduse kordamisküsimused
Zanrite stiilivõtteid ei tohtinud segada. Tragöödia pidi puhastama, õilistama, selles ei tohtinud
olla midagi labast või "madalat". Ka "madalas" komöödiazanris õpetati õpetlikkust, s.o moraalset
üldistust. Ka tegelased liigitati positiivseteks ja negatiivseteks, koomilise ja traagilise koosesinemist
ühes tegelases peeti sobimatuks.
Eriti sügavalt mõjutas kirjandust maailmakuulsa matemaatiku, füüsiku ja filosoofi Rene Descartes'i
ratsionalism, mille järgi kogu inimlikumaailmatunnetuse aluseks on mõistus. Klassitsistid ei kujuta
enam inimkaraktereid tervikuna kogu nende keerulisuses, vaid võtavad vaatluse alla üksikud
iseloomuomadused. Sellest tuleneb tegelaskujude ühekülgsus ja skemaatilisus. Klassitsistlike
tragöödiate peamine konflikt on võitlus mõistuse ja tunnete vahel.
Mida tähendas vastandus ,,antiik" vs ,,modernne"?
Vastandus tähendas vana ja uue vaheldumist. Klassitsismiperioodil viidi läbi palju muutusi ja