Üldine Teatriajalugu II
Brahm tekitas teatris pöördeprotsessid. Ta sai oma
esimese lavakogemuse Hamburgis, kus valitses realistlikult täpne ansamblistiil. Õppis
germanistikat ja töötas ajakirjaniku ja teatrikriitikuna. Ta tutvus Ibseni loominguga ja kohtus
Hauptmanniga. Hauptmanni teoste ja uue aja näitekirjanduse läbisurumine sai tema kõige
olulisemaks ülesandeks. Deutsches Theater'is 18841904. Selles teatris parim saksa näitetrupp,
millega sai teostada realistlikku, psühholoogilist inimkujutust, mis oli tema jaoks kaasaegse
näitekunsti ideaal. Oluline oli eelkõige autoritruudus. Lähtepunktiks lavastatava teose täpne
analüüs. Brahm oli rohkem dramaturg, lavastas harva; proovide ajal vaatleja parteris, tegi
märkmeid sageli ka kõige väiksemate detailide kohta. Vaheajal luges märkused näitlejatele ette.
Ta lasi stseene nii kaua korrata, kuni tema soovitud kooskõla olemas oli. Brahmile oli oluline, et
näitlejad looksid rolli enda sees (sarnaselt Stanislavskiga)