"Hämmeldunud teejuht"
On ebareaalne püüda piiritleda inimese kui sellise intellektuaalseid võimeid.
Näiteks musikaalsus muusikat mõistetakse intellektuaalsete jõudude abil. Kõik inimesed ei
ole võimelised mõistma mingit antud muusikapala mitte sellepärast, et nad on kurdid, vaid
sellepärast, et nende mõistus ei ole sellega adekvaatne. See, mis on ühe jaoks suur sümfoonia,
on teise jaoks lihtsalt meeldivate või ebameeldivate helide järgnevus. Sama kehtib ka
kõikvõimalikes tegelikes inimkogemustes. Et meist igaühe jaoks eksisteerivad ainult need
faktid, mille jaoks meil on olemas adekvaatsusprintsiip, ja et meil ei ole õigust eeldada, et me
iga asja suhtes vastaval tasemel oleme, siis ei ole meil ka õigust mistahes olukorras toonitada,
et seda, mis on meile kättesaamatu, tegelikult ei eksisteerigi, vaid see on lihtsalt teiste
inimeste kujutluse vili. Lühidalt, me ,,näeme" mitte ainult silmadega, vaid ka suure osaga