NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE
kiirguse kohta. Selle teema kohta leiab internetist piisavalt palju informatsiooni.
Kiirgus on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona ning neil on ühine
tekkemehhanism: kõik elektromagnetlained tekivad laetud osakeste kiirendusega liikumise
tulemusena. [1]
Kõige enam kasutatavad ühikud kiirguste suuruste mõõtmiseks on grei, siivert ja bekerell.
Kiirguse mõju iseloomustamiseks kasutatakse mõistet doos. Energia hulka, mille ioniseeriv
kiirgus annab üle aine (näiteks inimkoe) massiühikule, kutsutakse neeldumisdoosiks. Seda
väljendatakse ühikuga grei (sümbol Gy), kus üks grei võrdub ühe dzauliga kilogrammi kohta
(1Gy=1 J kg-1). [1]
Erinevat tüüpi ioniseeriva kiirguse võimaliku kahjulikkuse võrdlemiseks sobib
kiirgusfaktoriga läbi korrutatud neeldunud doos ehk siis ekvivalentdoos, mille ühik on siivert
(sümbol Sv). [1]
Kiirguse aktiivsuse suurust mõõdetakse ühikuga bekerell (sümbol Bq) ning see näitab
radioaktiivse aine hulka
annaabi.ee 
