Kloonimise erivevad aspektid
Näiteks on
valitud isendeid, kel on väga puhtad tõuomadused ning nende heade külgede säilitamiseks ja
edasi andmiseks ka järgnevatele loomadele, on väljavalitut kloonitud. Teadusliku kloonimise
kohapealt on heaks näiteks loomad, kelle sisse on väga õnnestunult viidud inimese geen, mille
tagajärjel toodab isend edaspidi inimesele vajalikku ravivalku. Sellise looma kloonimisel saab
paljundada teatud omadustega loomi.
Kõige suuremat vastukaja on aga tekitanud inimkloonimine. Selle vajalikkuse üle on
toimunud palju arutelusid ning praeguseks on USA-s koostatud lausa andmebaas inimestest, keda
soovitakse põhjendatult lasta kloonida. Argumentidena on välja toodud näiteks lapse surm või
geeniused. Sellegi poolest on praeguse seisuga kloonimine enamikes riikides keelatud.
Massachusetts'i tehnoloogiainstituudi bioloog Rudolph Jaenisch ennustas, et inimeste kloonimisel
lõppeks 100 esimesest katsest edukalt vaid 5. Teadlane rõhutab, et seni kuni tehnoloogia pole
annaabi.ee 
