Muistne vabadusvõitlus
Piiramise lõpetas Riiast
tulev rüütlite abivägi. Eestlased taganesid ja jäid varitsema Ümera jõe äärde metsa. Ootamatu
rünnakuga võitsid nad neid jälitavat rüütlite väge. Võit Ümera jõel andis eestlastele eneseusku ja
näitas, et ka rüütleid on võimalik võita. Teade võidust Ümera all, saadeti kõikidesse maakondadesse.
1211.a. piirasid sakslased Viljandi linnuse, jällegi põletati ja rüüstati külasid. Linnust rünnates
moodustati vangidest inimkilp. Linnust asuti piirama ja kuuendal päeval lubati preester ristima.
Vastuseks Viljandi piiramisele korraldasid eestlased mitmeid sõjaretki ja kavatseti vallutada Toreida
linnus ja Riia linn. Mõlemad vallutused ebaõnnestusid. Lahingu katkestas katku epideemia ning
näljahäda ja 1212.a. sõlmiti vaenupoolte vahel Toreida vaherahu kolmeks aastaks. 1215.a. rikkusid
sakslased vaherahu tingimusi ja ründasid läänemaal Ridala linnust ja samal aastal tungisid sakslased
eestlaste maale.
annaabi.ee 
