Eesti taasiseseisvumine
Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste
ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Sellega tõusis ülesse ka nõukogude
võimu tingimustes Eesti omariiklikuse küsimus.
Üheks suurimaks rahvaürituseks saab pidada ka suveräänsusdeklaratsiooniga kaasas käinud
23. augustil 1989 ndal aastal aset leidnud Balti ketti milles Tallinnast kuni Vilnuseni
moodustati katkematu inimket mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade
vabadustahet, avaldada Moskvale survet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel
poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollid viisid
Baltimaade okupeerimise ja annekteerimiseni NSV Liidu poolt.
1990. Aasta märtsis toimusid esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV
Ülemnõukogusse, kus osalesid kõik kõige tähtsamad poliitilised jõud. Ülemnõukogu