Keskkonna ja looduse suhe
See
väärtus võiks olla piisav alus kogu looduskaitsele ning poleks vaja oletada, et loodusel on inimesest
sõltumatuid väärtusi.
Inimene peab kasutama piiratud lodusvarusid arukalt, ei või ta loodust täiesti oma suva järgi
kasutada. Kui loodust kasutatakse ebamõistlikult- selle tulemused on nähtavad looduse
saastumisena-, siis väheneb inimese heaolu ja elukvaliteet (Blackstone 1980). Seda kutsutakse
ratsionaalseks inimkeskuseks.
Looduskeskne suhtumine tähendab looduse ja selle kõikide olendite heaolu arvestamist.
Looduskesksust on võimalik jagada looma-,(zoo), elu- (bio) või ökosüsteemikeskseks
(füsiotsentriliseks) suhtumiseks. Loomakeskne suhtumine rõhutab inimese ja loomade sarnaseid
jooni, millest tähtsamaid on võime tunda valu ja kannatusi. Elukeskse suhtumise on Albert
Schweitzeri eetiline printsiip : elu iseenesest on kõrgeim väärtus, kõigil elusolenditel on absoluutne
iseenda väärtus
annaabi.ee 
