Põhiseadus
eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Põhiseaduse preambulis
sõnastatud riigi põhieesmärk oli ja jääb ülimaks õigusloomekäsuks. Praegune Eesti
õigussüsteem ei ole tekitatud iseenese tarkusest, aga ka mitte mõne riigi seadusi
kopeerides. Eeskujuks on võetud mitmete riikide õigussüsteemid. Eesti kuulub
Mandri-Euroopa õigussüsteemi. Põhiseadus lõi uue aluse eelkõige avalikule
õigusele, mis andis võimaluse reguleerida inimkeskselt riigi ja inimese suhted.
Seaduse ülesanne on reguleerida ühiskonnas küpsenud suhted. Rahvas peab
austama ja teadma seadusi ning täitma neid vabatahtlikult, riigi sunnita. Eesti
õigusloome on olnud järjepidev ja suuremate suunamuudatusteta, mistõttu Eesti
rahvas sellele ilma sunnita allubki. Omariiklik õigussüsteem valmis 2004. aastal kui
me liitusime EL-ga. EL-i ainupädevus ja jagatud pädevus seavad rahvusparlamendi