Sotsiaalne ärevus ja astress
Inimese keha vastab pingetel nii, nagu ta elundite ehitud ja funktsioonid võimaldavad.
Inimese puhul muudavad psühhogeensed elemendid, nagu emotsioonid, motiivid, mälu,
hoiak, veendumused, tõlgendus jms stressi kulgemise tunduvalt keerulisemaks. Järjest
sagedamini avaldatakse arvamust, et just psühhogeensed reaktsioonid määtavad ära stressi
tegeliku kujunemise, toime ja tagajärjed inimese organismis. (Paju, Raudsik 2007)
STRESSORID
Iga inimkehani jõudev signaal peidab eneses teatud sõnumit, millele organism tavaliselt ka
vastab. Signaali edasikandmist toimetab hästi toimivad süsteemid. Inimorganismis pinget
tekitavaid ärritajaid nimetatakse stressoriteks. Stressoreid on eri tüüpe:
o Psühholoogilised (emotsionaalsed üleelamised, meenutused)
o Bioloogilised (kehaline pineg, töö, toit)
o Füüsikalis-keemilised (temperatur, arvuti, teleri, mobiiltelefoni kiirgus)
annaabi.ee 
