Paljud rahvapärased nimed näitavad aga, nagu oleks lind põldudega seotud: põllukurg, niidukurg, rukkikurg, kesakurg. Selle seose saab aga lahti mõtestada nime "külvikurg" järgi: lind tegutseb inimese haritaval maal vaid kevadiste põllutööde ajal. Nii see ongi: meile saabuvad sookured kevadel juba aprilli algul, salkadena. Kuni paaride moodustumiseni võib neid siin ja seal kohata. Kui isalind on endale kaasa leidnud, siis jätab ta rännukaaslased ja lendab inimkaugetele soodele pesitsema. Siiski lendab paariga tavaliselt kaasa ka mõni noorlind, kes ei ole veel suguküps ja peab suvel niisama ringi uitama. Enne pesitsemist toimuvad huvitavad kurgede pulmatantsud. Pesaehituseks valivad nad kuivema lageda ala, et oleks poegadel soe ja vanematel hea hädaohtu märgata. Ehitusmeister sookurg pole ja nii piirdub ta lihtsalt pinnalohu vooderdamisega kõrte abil või kogub enne väikese risuhunniku. Pärast munemist haub
maapinda, teinekord vana rohukulu alla või põõsaste varju. Hauduma asub teder mai algul, pesas on siis 7...10 kreemjat tumepruunide täppidega muna. Teder toitub kaseurbadest ja -võrsetest, pungadest, marjadest ja rohttaimedest. Pojad toituvad algul enamasti putukatest. Teder on paigalind. Teder on looduskaitse all. 2Sookurg Grus grus Elupaik ja -viis Soodel ja rabadel, peale saabumist mõnda aega salkades inimasustuse läheduses, siis hajuvad paaridena inimkaugetele soodele, luhtadele, järvekallastele. Enne pesitsemist iseloomulikud pulmatantsud. Koos suguküpsetega tulevad pesapaikadesse ka üheaastased: 6...10 isendit salgas. Pesade vahekaugus harikult üle 5 km. Salga toitumisel tavaliselt 1...2 valvavad hädaohu õigeaegseks märkamiseks. Lennul kael ette ja jalad taha pikalt välja sirutatud. Salgas lennates vehivad tiibadega pidevalt ja ühtlaselt. Kunagi ei lasku puudele. Ränne Talvitab Põhja-Aafrikas
annaabi.ee 
