inimkaubandust kuriteoks. Inimkaubandus on jäme inimväärikuse ja inimõiguste rikkumine. INIMKAUBANDUSE MÕISTE Inimkaubandus on inimese värbamine, vedamine, üleandmine, majutamine või vastuvõtmine, inimröövi toimepanemine või muul viisil jõu kasutamine või sellega ähvardamine, petmine, võimu kuritarvitamine, isiku abitu seisundi ärakasutamine või inimese üle mõjujõudu omava isiku nõusoleku saavutamine selleks, et inimest ekspluateerida.Seda loetakse inimkaubanduseks ka siis, kui selleks ei ole rakendatud ähvardamist, petmist, võimu kuritarvitamist. Inimkaubanduse mõiste hõlmab nii siseriiklikku kui rahvusvahelist tegevust. See tähendab, et inimkaubandus ei pea tingimata toimuma üle riigipiiride, see võib aset leida ka riigisiseselt. Inimkaubandus ei hõlma inimeste illegaalset vedu üle riigipiiride (smugeldamist), kui sellele ei järgne ekspluateerimist .
hetkel kas tõsiseks või väga tõsiseks. Enamasti peeti kõige olulisemaks riigist välja toimuvat kaubitsemist. Samas leidus ka arvamusi, et riigist välja toimuv kaubitsemine on suhteliselt väheoluline- peamiseks probleemiks tuleks pidada just riigisisest seksikaubandust ja/või riiki sisse toimuvat inimkaubitsemist. Eelnevast selgub, et sotsiaaltöö valdkonna esindajate hulgas puudub üksmeel, mida tuleks liigitada inimkaubanduseks ja mida mitte. Enamasti defineeritakse inimkaubandusena tegevus, mille käigus toimetatakse (vägivallaga, sunniga) inimesi (eelkõige noori naisi) üle riigipiiri. Riigisisese seksiäri suhtes puudub üksmeelne arusaam, kas tegemist on inimkaubandusega või mitte. Kordagi ei mainitud teisi inimkaubanduse vorme peale 5 seksikaubanduse- seega tundub, et inimkaubanduse mõiste on taandatud ainuüksi