Sissejuhatus vene kirjanduslukku II
Satov vahetab oma vaateid. Enne oli ta revolutsionäär.
Verhovenski ei usu teda enam, kui too oma vaateid vahetab. Satov usub vene rahva
väljavalitusse. Vene rahval on täita kõrgem visioon. (vn k satatsja kõikuma); Satovi vaated
kõiguvad ja tal puudub seos lihtrahvaga. Kirillov on oluline, kuna tema kohta on väga palju
kirjutatud (k.a Tammsaare). Kirillov tuleb välja inim-Jumala ideega. D tuletab meelde oma
viibimist Petrasevski ringis. Kirillov püüab saada inimjumalaks. Selleks, et seda saavutada, on
vaja põletada hirm surma ees. D püüab näidata, et mingit vabanemist ei toimu. Oluline on ka
romaani lõpp. Romaan algab Stepani elu kirjeldamisega ja ka lõppeb sellega. Stepan lahkub
kodust ja läheb rändama. Siin on D võrrelnud teda don Quijotega. Ta saab aru, et tema on
kasvatanud need nihilistid, ta tunnetab oma süüd. D tunneb sellele tegelasele kaasa, ta on talle
sümpaatne. D leiab, et on osa läänlasi, kellele võib andeks anda.