Eesti murded I konspekt
o NA diftongide täielik assimileerumine, nt käänüq ‘käinud’;
o järgsilbi o;
o st saava käände lõpuna;
Kambja (tavapärasem):
o p-tunnuseline sg 3. pööre, nt jup ‘joob’;
o i-minevik, nt jättivä ‘nad jätsid’;
o oleviku lõputa juu, kand;
o se-minevik, nt andse;
Lõunarühm
Otepää, Rõngu, Sangaste.
kõige iidsemad lõunaeesti keelejooned;
palju afrikaatse, nt tsuits ‘suits’;
kaasrõhulistes silpides pikad vokaalid ja diftongid, nt inimisile ‘inimestele’;
vokaalharmoonia;
Võru murdega ühised uuendused:
o pl 1. pöörde lõpp m-mi, pl 2. pöörde lõpp –ti nt saami ‘saame’;
o se-minevik, nt astse ‘astus’;
o v-tunnusega kaudne kv 2- ja enamasilbiliste tüvedega, nt ollev ‘olevat’;
topelttunnusega pl 3. pöörde vrmid, nt lääväve ‘lähevad’;
sisemiselt ebaühtlane;
VÕRU MURRE
Kagu-Eestis;
kõige arhailisem lõunaeesti keelevariant.
vähe kontakte teiste murretega.
annaabi.ee 
