Õppimine
Eristatakse kahte amneesia
vormi:
· edasihaarav ehk anterograadne amneesia, mille korral mäletatakse küll seda,
mis toimus enne ajukahjustust, kuid ei suudeta midagi uut juurde õppida.
· tagasihaarav ehk retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada
seda, mis toimus enne ajukahjustust. (3: 101)
2.4.2 Liigmälu ehk hüpermneesia
Liigmälu tähendab info haiguslikult intensiivset meeldetuletamist. Tegemist on
inimiese tahtele allumatu ja väga koormava häirega. See raskendab eriti uute
teadmiste ja kogemuste omandamist. (3: 101)
2.4.3 Vaegmälu
Vaegmälu ehk hüpomneesia puhul võib olla raskendatud nii uue informatsiooni
omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad nad ka koos.
(3: 102)
2.4.4 Joobe-mälulünk
Suuremat sorti joobe korral võib juhtuda selline asi, et mõni seik toimunust võib olla
kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis. (3: 102)
2.4