inim geo nähtuste ruumilise korralduse kohta käivate seaduspärasuste otsing. Teoreetilise geograafia väärtus on selles, et tema kaudu võib ühes süstemaatilises geograafias saavutatud tulemusi üle kanda teise. Teoreetiline geograafia on veel noor ja mitte kuigi arenenud. Pole isegi täpselt teada, kas eksisteerib loodus-ja inimgeograafiale ühine teoreetiline geograafia või ainuIt teoreetiline inimgeograafia. INIMGEOGRAAFIA RAKENDAMINE on geograafilise (nii loodus-kui inimgeograafilise) teabe levitamine geograafia vanim ja kõige suurema mahuga rakendusala. Kirjutatakse ja avaldatakse teaduslikke, aine-ja pildiraamatuid ning õpikuid, koostatakse ja trükitakse statistikakogumikke, aga samuti mitmesuguseid kaarte ning plaane, viimasel ajal korrastatakse, säilitatakse ja levitatakse geograafilist teavet ka arvutite abiga. Vanim seda liiki on kartograafia, kuid seda tõrjub välja GIS projekteerimine ja kasutamine. Viimase aja saavutuseks on kaugseire aero ja kosmosefotod.
- ajaloolise temaatika vohamine kaasaegse arvel, - eriti just inimgeograafia lünklikkus ja arengu aeglustumine, - uurimisteemade nappus, - noorte huvi langus geograafia vastu ja noore põ1vkonna pealekasvu takerdumine. KVANTITATIIVNE REVOLUTSIOON Üldine ülevaade inimgeograafia arengutest ja vooludest 20. saj teisel poolel XX sajandi teisel poolel inimgeograafia iseseisvus 1õplikult ja ta areng kiirenes, samuti nagu inimgeograafilise tegelikkuse enda areng, mida ta uurib. Selles arengus võib eristada kaks etappi: 1. nn. kvantitatiivse revolutsiooni aeg, mil inimgeograafia asendas oma varasema regiooniparadigma uue, esialgu küll veel ebaküpse ruumikorralduse paradigmaga ja jagunes seejuures kaheks peavooluks; 2. nn. lahknemisperiood, mil peavoolud küll mõnevõrra täiustusid, kuid jäid elu arengust
annaabi.ee 
