mandrilt laenatud regioonide kirjeldamise paradigma. Nii lahenes kommertsgeograafia pikapeale üldtunnustatud paradigmale, pannes siiski peamist rõhku maailmaturul nõutavatele loodusvaradele ja nende kasutamisvõimalustele ja eirates muid teemasid. J.R. Smith üks kuulsamaid kommertsgeograafe. Stamp Maakasutusuuringute alustaja Ometi kujunes just Saksamaal teaduslik vool, mis kokkuvõttes tegi ära väga suure töö, mille tähtsus ja tähendus avanes alles siis, kui inimgeograafial jõudis kätte aeg paradigmat vahetada. See oli ruumökonoomikute vool, mis tegeles majanduse ruumilise korralduse küsimustega.J.H von Thünen vanim ruumökonoomik E.G. Ravenstein püüdis luua migratsiooni matemaatilist mudelit A. Weber uuris ettevõtete paiknemise tegureid eesmärgiga anda soovitusi ettevõtjatele. W. Christaller põhjendab regioonide väljakujunemist ja geogr ruumi jaotumist nende vahel. A
puutumata tollal moodi minevast geopoliitikast. Ta pani aluse ka Eesti linnade uurimisele, rõhutades selleski linna asendi erijooni. Edgar Kant (1902-1978). Arendas suuresti edasi Granö ning Haltenbergeri ideid. Temast sai seni ainus rahvusvahelisse teadusse ulatunud eesti inimgeograaf. Kanti doktoritöö Tartu linnast meenutab oma liigituste ohtrusega ning linnamaastike eristamisega saksa maastiku-uurijate programmi ja Granö tööd, selge rõhuga inimgeograafial aga jätkab Haltenbergeri linnade-uurimise liini. Selgesti on Haltenbergeri uuringute jätkuks Eesti asendi kohta käivad tööd, kus Kant kaitseb ilmselt geopoliitilist ja ideologiseeritud Baltoskandia kontseptsiooni. Ometi on neiski töödes objektiivse teadusliku rnaterjali osakaal märksa suurem kui geopoliitika klassikutel Mackinderil ja Haushoferil. Kanti peamiseks tooks on aga 1934. aastal ilmunud "Eesti rahvastik ning eluruum".