Kontserdiarvestus
Viimane teos sellel kontserdil oli Roland Dyensi Hommage a Villa-Lobos. See teos sobis kohe
väga hästi just kontserdi lõpetamiseks. Ta erines teistest väga palju. Mäng oli niivõrd
ettearvamatu, kord kiire, kord aeglane ning meloodia ajas nii mõndagi segadusse. Nii mõnigi
kippus plaksutama teose keskel, arvates, et see on lõpp. Võib-olla nimetaks seda teost pisut
agressiivseks, kuid siiski oli see minu üks lemmikutest sel õhtul esitatud teostest. Sellega sai
siis kontsert läbi. Inimestevoog siirdus garderoobi poole. Seal jagati oma muljeid ning
enamasti oli kuulda kiidusõnu. Mina jäin küll kontserdiga rahule. Huvitav oli külastada
kontserdit, kus esinejad on pea aegu sinu vanused. Mõned palad meeldisid rohkem, teised
vähem, kuid üldmulje oli ikka väha hea. Ültsegi ei kahetse, et käisin just sellel kontserdil,
kuna kitarrimuusikakontserdil käisin ma esimest korda.
annaabi.ee 
