Stress
Tavakeeles mõistetakse stressi närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ning võib
tekitada ka kehalisi vaevusi.
Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud
nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks.
Stressi tekkepõhjusteks on stressorid, ehk nähtused või sündmused,mis nõuavad organismilt
kohanemist. Kuna inimesed hindavad erinevaid stressoreid erinevalt, on ka inimesteorganismide
vastureaktsioonid erinevad. Mida ootamatum, ohtlikum või väljapääsmatum on olukord, seda
suuremat stressi ta võib põhjustada. Ning kui pidev stressiolukord kestab pikemat aega, muutub see
haiguslikuks Lühiaegne stress pole midagi hullu. Aga haiguslik on ta juba siis, kui teda võiks
nimetada depressiooniks. See tähendab, et ma ei taha midagi teha, mind ei huvita mitte miski, mu
liigutused on ka aeglased-uimased, ma ei söö, ei maga.
annaabi.ee 
