"inimestelab" - 1 õppematerjal

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

hektarile. Külvipinna vähenemine inimese kohta ei oleks nii tõsine oht, kui kõlvikute produktiivsus, mis suurenes viimase poole sajandi jooksul 170%, kasvaks sama kiirelt ka edaspidi. Kahjuks on kasv aeglustunud. Perioodil 1950-1990 suurenes saagikus igal aastal enam kui 2%, seega tunduvalt rohkem kui oli rahvastiku juurdekasv samal ajal. Aastatel 1990 kuni 1999 oli kasv vaid umbkaudu 1% aastas. Umbes 420 miljonit inimestelab maades, kus ei ole enam piisavalt põllumaad vajamineva toidu kasvatamiseks. Need rahvad sõltuvad imporditavast toidust. 2025. aastaks ületab nende inimeste arv, kellele teravilja sisse veetakse, arvatavast 1 miljardi. Kalavarude ja metsamaa vähenemine ­ inimkond sõltub toidu, eriti loomse proteiini hankimisel suuresti maailmamerest. Aastatel 1950 kuni 1997 suurenes kalapüük ookeanidest 19 miljonilt tonnilt rohkem kui 90 miljonile tonnile. Viiekordne suurenemine vaid poole