Eduard Viiralt
aastate
alguse võimas töödekolmik ,,Põrgu", ,,Kabaree" ja ,,Jutustaja". Kunstniku kujutluslennu
ohjeldamatuima teose ,,Põrgu" eel sünnib palju analoogiliselt vaimust kantud töid, millistest
väärib märkimist 1929. aasta suvel Bretagne'is Antrainis valminud fantastiliste portreede sari
akvarellis ja joonistustes. Portree üldse ja fantastiline portree sealhulgas on Viiralti
armastatuim ja tema loomingus kõige arvukamalt esindatud zanr, mis kõneleb tema
kutsumusest inimeseuurijana. Tema seda laadi portreed fantastilisus seisneb mõne tüüpilise
inimliku nõrkuse või pahe, nagu ahnus, ihnus, täissöönud nüridus, vagatsemine vms,
groteskse üldistamises. ,,Põrgus" päästab ta lahti inimhingedes pesitseva looma, andes selles
peadekogumis otsekui koondpildi inimest muserdavaist jõududest. Ei puudu siit ka tuldsülgav
6
masininimene ja plahvatav pea, mis koos kolbaga krooni kaotab kujudid, mille seost