Eesti kultuurilugu
Eriti Põhja-Eestis on tõnisepäeva tavandisse sisse sulanud kujutlus talvekeskmest. Siia kuuluvad
vanasõnalaadsed ütlused: talv läheb pooleks; talv keerab selja; tõnis on talve harja peal; talve
selgroog murtakse katki; külma süda läheb lõhki; päike hakkab siitpeale riiet pleekima; iga päev
läheb kukesammu võrra kevade poole; päev on ahjukütmise võrra (ahjukütmiseks kuluva aja
võrra) pikem; tuline kivi visatakse vette; pool inimesetoitu ja pool loomatoitu peab veel varuks
olema; kanadele antakse "võti" kätte (peavad ise väljast süüa otsima); karu keerab pesas teise
külje; merre sünnib esimene hülgepoeg; putukatele tuleb hing sisse; kõrred hakkavad lund
vihkama. Mõnedki niisugustest loodusemärkidest on Lõuna-Eestis seostatavad küünlapäevaga.
Lastele tehti need ütlused piltlikult selgeks. Näiteks öeldi: "Tõnisepäeval kõnnib üks väike
poisike Tõnis ehk külmapoiss katuseharja pidi
annaabi.ee 
