Narratiivianalüüs loovkirjutamise harjutus
veereb pisar tema põsele. Aga tema käed on seotud, ja ta ei või seda mitte ära pühkida. Ja enne kui
hõikaja midagi jõuab öelda, on ta juba läinud, ning rongkäik hakkab Raekoja Turult Jerusalema mäe
poole liikuma. Aga rahvamurd, mis on paisunud turule nagu üks jõgi tammi taha, voolab nüüd nende
järele, sest igaüks tahab näha oma meeleülenduseks, kuidas nende pääd timuka kirve all langevad. Oh
inimesesugu ja tema jõledust! Ja terve Tallinna õllekandjate sumft lööb veel rongkäigu külge, sest
seesugune on komme.
4