"Hiiekohad Urvaste kihelkonnas"
palveohvriteks.
Oma olemuse poolest on ohvrid verised ja mitteverised. Veristeks ohvriteks loetakse
neid, mille viimisel mõnelt hingeliselt hing võetakse; seega võikd neid ohvreid
ühtlasi tapaohvriteks nimetada. Mitteverised ohvrid langevad kas roaohvrite kilda,
kus kõrgemale olevusele mingisuguseid söögi- või joogiaineid viiakse, ehk neid võib
varanduseohvriteks nimetada, kus raha, riideid ja muid asju ohverdataks.
Kõige ülimaks ohvriks peetakse inimeseohvrit. See on hirmsam, aga omast kohast
kõige tähtsam paganuse ohver. Kõrgema olevuse enese poole meelitamiseks annab
inimene ohvriks kas oma kõige kallima, nimelt elu, või oma kõige armsamate- nagu
laste, sugulaste ehk jälle vähem kalli vangi elu. Nagu rahvad paganuse ajal,
ohverdasid eestlasedki inimesi. Ainult üksikuid ajaloolisi teateid on meil
inimeseohvrite kohta olemas, aga tähele pannes muistse aja rahvaste eluviise, peame
annaabi.ee 
