Renessanss tänapäevaga võrreldes Renessanssi mõiste tuleb sõnast taassünd ning tähistab Vana-Kreeka kultuuri juurde tagasipöördumist. Renessanss kestis ~3 sajandit - 14.-16. sajand. Renessanssi ajastul arenes tohutult teadus, inimeseda hakkasid rohkem usukuma iseendasse – kiriku osatähtsus vähenes. Arenes ka tööstus, kaubandus ning tehti ka suuri maadeavastusi. Palju muutis tavainimsete maailmapilti Columbuse Ameerika avastamine 1492. aastal. 14.-16. sajandi tähtsamateks leiutisteks olid trükipress, mikroskoop, äratuskell ja kompass; suurim leiutaja oli Leonardo da Vinci, kes tegeles põhimõtteliselt kõigi teadusaladega. Võrreldes tänapäevaga oli
Kuid vahel, ei lähe kõik nii nagu peaks. Kui lasta lapsel ,,ise õppida" , siis ei pruugi kõik minna vanemate soovi järgi. Tihti jõuab õpilane nii halvale teele. Sõbrad veenavad teda halvasti käituma, nagu näiteks alkooholi tarvitama, suitsetama, võõra vara lõhkuma, solvavalt ja ülbelt käituma. Muidugi ei ole kõik semud sellised. Selle pärast ei tohiks vanemad küll keelata teistega suhelda, kuid igal asjal on piirid. Vanemad on piisavalt targad, et näha, millise inimeseda nende laps suhtleb. Keegi ju ei taha, et ta lapsel oleks pätist sõber. Kui vanemad ise toovad elulisi näiteid halvadest kommetest või isegi räägivad oma kogemustest, saab laps sellest aru. Võib-olla hoiab see ka teda eemale oma vanemate vigadest. Minu arvates siiski ühiskond pole võtnud üle perekonna ülesandes lapse kasvatamise. Minu arvates on nii kodune õpetus kui ühiskonna juhised õpilasele olulised -
Eestis ei oota enam midagi ees peale tagaotsimise ning ähvarduste. Näiteks on võetud laene, tehtud rumalaid otsuseid ning seetõttu karistada saadud. Hiljem aga ei suudeta laene tagasi maksta või ei tunnistata neid rumalaid otsuseid. Lõpuks kui ongi asi nii kaugel, et keegi juba reaalselt ähvardab millegagi või ollaksegi tagaotsitav, siis tundubki kõige parem plaan põgeneda välismaale, ilma, et keegi seda teaks. Seal saab siis edasi elada rahulikku elu, kus keegi ei sega. Sellised inimeseda enamasti jäävadki välismaale, sest milleks tulla tagasi kohta, kus sind põhimõtteliselt keegi ei oota. Inimesed, kes lahkuvad Eestist loodavad saada välismaal hea elu peale. Loodetakse saada paremaid palkasid ning õppida midagi uut ja huvitavat, mida arvatakse, et kodumaal ei saa õppida. Paljud jäävadki seetõttu välismaale ning käivad Eestit külastamas väga harva. Õnneks on ka inimesi, kes lähevad välismaale lühikeseks ajaks ning tulevad tulevikus ikka koju tagasi.
Igaüks tahab olla midagi suuremat kui ta on, vähemalt püüdleb selle poole. Oluline on aga selle püüdlemise juures mitte kaotada reaalsustaju. Teos rõhutab ka mõtete olulisust ehk siis inimese sisemust. Inimene, kes kogu elu elab ühes linnas ja ehk ühes kohaski, teeb tööd ja elab muidu nii tavamõistes igavat elu on palju rohkem olnud tema ise, kui keegi teine, kes on rännanud ringi, teinud mitut tööd, pole end mitte ühegi kohaga ega inimeseda sidunud. See ei pruugi olla nii, kuid võib. Väga huvitav koht oli teoses see, kui Nööbivalaja ütleb Peerile, et iga inimene peab aimama, peab taipama mida Meister on tahtnud , et temast saaks: " Ent kui sa ei iial taibata suuda, mis Meister on sinuga mõelnud ja soovind, kas see siis põrmugi asja ei muuda?"- Peer Gynt , " Peab aimama seda , peab tajuma."-Nööbivalaja Kuidas seda mõista? Mina mõistan seda nii, et iga inimene peab andma alati endast parima, ükskõik mida ta ka ei teeks
annaabi.ee 
