Eesti biotoobid
metsastumise. Tänapäevane inimasustus on rannaeluga vähem seotud ja paljud lagedad niidualad on
nüüdseks hävinud.
4.5. Rannaniitude loomastik (millised loomarühmad esinevad, millised kohastumused
peavad rannikul elamiseks välja kujunema).
Andmeid imetajate esinemise kohta rannaniitudel on vähe. Suurulukid tulevad neisse elupaikadesse
harva ja küllaltki juhuslikult. Püsielupaiga võib leida vaid halljänes, teised tulevad siia peamiselt
toitumiseks. Lagedat, sageli ka inimelamutest piiratud ala metsloomad mõnevõrra pelgavad. Liigid:
põder, metskits, metssiga, rebane, mink. Tõsi on muidugi, et nende asemel kujundavad kooslusi rohkem
kariloomad ja mere ääres teevad rohkesti rumalusi kassid-koerad.
Kui rääkida ka väikeste saarte (laidude) imetajatest siis nende loodusesse on kõige nähtavama mulje
jätnud mügrid. Nendest on saanud laidude nuhtlus. Mõnel aastal uuristavad toitu otsivad mügrid
annaabi.ee 
