Eesti Vabariigi taasiseseisvumine
aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega
sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määrtuste suhtes.
Liiduleping pidi saama suhete aluseks Nõukogude liidu keskvõimu ja liiduvabariigi vahel. Esimest
korda oli nõukogu võimu tingimustes tõstatud Eesti riikluse küsimus. Järjest olulisemaks muutus
Molotovi-Ribbentropi pakti õigusliku hinnangu andmine. Moskvale surve avaldamiseks korraldati
Balti kett: katkematu inimektt Tallinnast Vilniuseni.
1989. aasta lõpul tunnistas Moskva 1939. aasta salaprotokolli olemasolu ning mõisteti see
õigustühiseks.
4. Kodaniku komitee liikumine
Keeleseadus võeti vastu 1989. aasta jaanuaris, millega eesti keelele anti riigikeele staatus. Aja
möödudes kuulutati 24. veebruar iseseisvuspäevaks. Pika Hermanni torni heisati sinimustvalge
rahvuslipp. Taastatud iseseisvuspäeval pandi alus kodaniku komiteede liikumisele, mille eesmärk oli
annaabi.ee 
