Keeleteaduse alused 1. osa
2. Keelemärid diskreetsus ehks eristatavus igal sõnal on oma terviklikkus, kindel tähendus. Ei kehti
paralingvistiliste(hääletämberiga sujuv üleminek, kõnetempo, toon, ilming jms) ja
ekstralingvistiliste(näoilmed, sestid jms) vahendite puhul.
3. Keelesüsteemi duaalsus keelesüsteemi kaks liigendust: esiteks tähendus/vorm, teiseks fonoloogiline
süsteem.
4. Keelsüsteemi produktiivsus inimekeel lõpmata arenev, avatus uuendustele,
Veel omadusi:
- Elusa keele süsteemi pidev muutumine laensõnad, grammatika muutumine ajapikku.
- Keelesüsteemi variantide olemasolu(allkeeled: nt kirjakeel, dialekt e murre, idiolekt ühe inimese keel,
stiil)
- Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus
- Keele omandamine lapseeas(emakeel)
- Metakeele olemasolu keele abil võime rääkida ja kirjeldada keelt
- Võime kõnelda sellest, mida pole kohal