ja ehkki ta on raskem, ei ta vasak-poolset üles. Oodatud igavest liikumist ei teki siingi. Peaaegu igavene jõumasin Liikumine võib olla kas igavene või mitteigavene; " peaaegu igavene " tähendab tegelikult mitteigavest. Praktika seisukohalt pole aga asi nii. Tõenäoliselt oleksid paljud rahul, kui nad saaksid oma käsutusse mitte täiesti igavese, vaid peaaegu igavese jõumasina, mis suudab liikuda kas või näiteks 1000 aastat. Lühikese inimea kõrval on 1000 aastat pea sama, mis igavik. Niisuguse igiliikuri on inimmõistus juba leiutanud. Selleks on 1903. aastal Strutti poolt väljamõeldud seade, nn. Raadiumkell Õhutühja klaasballooni on kvartsniidi B ( kvarts ei juhi elektrit ) külge riputatud väike klaastoru A, milles on mõni tuhandik grammi raadiumisoola. Toru otsa on kinnitatud kaks kuldlehekest nagu elektroskoobiski. Teatavasti kiirgab raadium kolme liiki kiiri alfa-, beeta- ja gammakiiri
kus keha kujundavad struktuurid muutuvad, igaüks omal spetsiifilisel ajal ja tempoga. Nendele struktuuridele vastavate funktsioonide täiustumine jääb suures osas täiskasvanu perioodi. Ülaltoodu tähendab, et lapsed ei ole lihtsalt väiksemad täiskasvanud. Seetõttu on vale, kui laste kehaliseks treeninguks kasutatakse küll väiksemate mahtudega, kuid sisult sama treeningut, mida teevad täiskasvanud. Võttes arvesse, et eri- nevate organsüsteemide treenitavus varieerub läbi kogu inimea, peab treening vastama vanuse spetsiifikale. Järgnevates alapeatükkides leiavad kajastamist treeneri jaoks olulisemad erinevu- sed laste ja täiskasvanute vahel. KEHA SUURUS Pelgalt keha suuruse vaatlemine aitab hästi esile tuua eluslooduses kehtivaid piiranguid nii selle ehitusele kui ka funktsioonile. Üldise reeglina suureneb koos keha kasvuga enamik bioloogilisi funktsioone. Olgu näiteks kas või hiire ja elevan- di võrdlemine. Laias laastus on problemaatika
annaabi.ee 
