vähe ja sedagi vaid 1953. aastani. Lihtsam oli tollal uraanimaaki sisse vedada ja siin vaid rikastada. Enamik meist kipub ekslikult arvama, et TJ peaks olema võimalikult kaugel inimasustusest. Teatud ettevaatusabinõud peavad kindlasti kehtima, kuid näiteks Loviisa TEJ asub 5 km kaugusel Loviisa linnast, Saksamaal aga Biblise TJ 2 km Biblise linnast. Belgia 4 tuumareaktoriga TJ Doel aga 7km kaugusel miljonilinn Antwerpenist. Lähedus inimasulatele looks just võimaluse kasutada aga jahutusvee soojust kütteks. Väide nagu ei mahuks TJ Eestisse ei pea paika, oleme ümbritsetud niigi tuumajaamadest, Leningradi TJ asub meist 235 km kaugusel ja ega ka Soome ja Rootsi tuumajaamad suurt kaugemal ei ole. Teatavasti kaasnevad TJ tööga aga ka radioaktiivsed jäägid. Kuna kütusest kasutatakse ära peamiselt lõhustuv U235, siis moodustavad selle lõhustumatu uraan, mitmesugused laguproduktid ja aktiniidid. Need ladustatakse tavaliselt
Vaatamata looduslikele eelistele, ei olnud püsiasustuse kujunemine siiski väga tavaline seda tänu tehnoloogia, ehituse ja transpordi arengule ning loomulikult ka metsa ning põllumaade kurnamise tõttu. Tihti koliti selleks, et suurendada oma materiaalset heaolu, tagada elamiseks mugavam ja soodsam kliima, parandada võimalusi toidu hankimisel või lihtsalt kolida lähemale loodusvarade ammutamiskohtadele või teistele inimasulatele. [6] 3 KLIIMA ROLL ASUSTUSE KUJUNEMISEL Kuna esimesed inimesed elasid tavaliselt püstkodades, siis inimasulate paikseks jäämises mängis suurt rolli soodne looduslik kliima. Püstkojad olid tavaliselt ringikujulise põhiplaaniga mille luudest või roigastest toestik kaeti loomanaha, pilliroo, õlgede või mätastega. Soodsast kliimast sõltus loomapidamise, jahi ning põlluharimise edukus ning loomulikult annab soe kliima võimaluse talve kergemini üle elada. Just selle tõttu on paljude
annaabi.ee 
