Puisniit
Tingimused koosluse tekkimiseks
Esimesed puisniiduilmelised alad kujunesid muinasaja inimese asulakohtade
vahetus ümbruses, kus puude mahavõtmisel ja põletamisel tekkis lagedamaid
kohti, kuhu hakkas tekkima niidutaimkate.
Kariloomade arvu ja sellest tuleneva talvesööda vajaduse kasvuga ning
söödavarumismeetodite arenedes laienes järkjärgult ka puisniitude levikuala.
Tõenäoliselt tekkis puisniiduilmeline maastik Eesti aladel koos esimeste
inimasulatega.
Puisniidusarnase maastiku võisid meie esivanemad kujundada metsast seda
pikkamööda harvendades, võsa lõigates, loomi karjatades ning lehisvihtu ja
hilisemal ajal heina tehes.
Puisniitude levik laienes kiiresti pärast vikati laialdasemat kasutuselevõttu
esimese aastatuhande teises pooles p.Kr.
Tegurid püsimajäämiseks
Puisniidu regulaarne niitmine: tekitab ja hoiab tasakaalu metsa
ja niiduliikide üheaegse esinemise vahel