Looduse seadus vs inimese seadused
selgelt, et nende tekkes on peasüü inimesel, sest happesademed langevad peamiselt aladele, mis
jäävad suurtest tööstuspiirkondadest allatuult. Happevihma põhjustavad eelkõige väävli- ja
lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja
lämmastikhappe HNO3. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme
kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi.
Enamus nendest probleemidest on tulnud inimalgatusest ning inimeste üha suuremal
sekkumisel need aina kasvavad: ühe probleemi tekkimine, algatab teise, mis omakorda viib
järgmiseni. Looduses on omad seadused ja inimestel omad, kuid loodus tuleks siiski jätta
puutumatuks, sest pideva looduse muutmisega ei pruugi seda varsti enam oma algsel moel allesgi
olla. Inimesed peaksid aru saama sellest, et loodus ei taastu nii kiiresti kui seda kasutada tahetakse,
niisiis peaks tarbimine jääma mõistuse piiridesse