19 sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia konspekt
Horisont piiritleb seda, mis on meie jaoks tähenduslik. See
saab olla kitsam ja avaram; suletud ja avatud jne. Mõjutusajalugu on teadvus; taotlus oma
horisondi avardada ja seda enam maailmapilt on tähenduslikum. Selleks, et seda avarada peab
teadma, mille vastu huvi tunda ja mida küsida. Avardamist peaks tegema ka teadus ja teebki.
Toetudes eeldustele, mis Gadameri arvates kitsendavad horisonti. Need eeldused on
Descartesi poolt rajatud.
Võrdlevalt kirjeldab inimajalooliuse mõistmine, kuidas toimub ajaloo teaduses ning kuidas
see peaks toimima mõistmis ajaloolises teadvuses. Ajalooteadvuses peab asetama ennast
minevikku; ajaloolisesse horisonti. Arvestama distantsi ja erinevust, et mitte mõista valesti
teist ajaloojärku. Hermenetulise nõude kriitika: ei piisa sellest. Gadamer võrdleb kumbagi
katsega astuda kõnelusse ajalooga. Kaks tüüpi kõnelust (ajalooteaduses, norm1 ja MA
teadvus, norm 2-normatiivne). Esimesel juhul on tundma õppimine ajalooperioodi