Saksa okupatsioon kestis Eestis kolm aastat, 1944.aastal okupeeris Nõukogude Liit Eesti teistkordselt. Kümned tuhanded eestlased põgenesid Läände, kodumaale jäänutelt võeti nende varandus maa, kari, kauplused ja vabrikud. Kõik eraettevõtted riigistati ning vene keel muudeti jälle riigikeeleks. Eestlased ei loobunud aga kunagi vabadusvõitlusest. 23.augustil 1989 moodustasid kaks miljonit Baltimaade inimest Balti keti, enam kui 600km pikkuse elava inimahela Tallinnast Vilniuseni. Sama aasta novembris kuulutas Ülemnõukogu Eesti Nõukogude Liidust sõltumatuks. 1991.aasta augustis sai Eestist iseseisev riik. Eesti sai hakata tegema koostööd teiste Euroopa riikidega. Juba iseseisvumise aastal (1991) liitus eesti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga. Aastal 2004 astus Eesti Euroopa Liitu ning ühines NATOga. Head suhted Euroopaga ja ka teiste maailmariikidega on püsinud tänini.
lauljad, muusikud ning poliitikud, väljak oli täis. Eesmärk oli inimeste elu-olu okepatsiooni tingimustes paremaks muuta. Laulev revolutsioon oli selle sündmuse nimi. See on kuulus kui revolutsioon ilma verevalamiseta. Mõiste levis kiiresti ka läänes ja tegi eestlased maailmaks tuntuks kui rahva, kes laulab end vabaks. 50. aastapäeval, 23. augustil 1989, korraldasid Eesti, Läti ja Leedu rahvarinded Balti keti. Tallinnast Vilniuseni ulatasid üksteisele käe umbes kaks miljonit inimest, inimahela pikkus oli 620 km. Galti ketiga meenutati maailmale kahe totalitaarse riigi kokkulepet ja selle salaprotokolli, mille tulemusena Eesti, Läti ja Leedu kaotasid oma iseseisvuse ja jäid 50 aastaks okupeerituks. 1980. aastate lõpu 1990. aastate alguse Eestis, kui igapäevaseks nähtuseks said tühjad poeletid, ülipikad järjekorrad ning hüppeline hinnatõus. Puudus oli kõigest: toiduainetest, rõivastest, küttest. Kaupluste uste taga looklesid pikad järjekorrad
annaabi.ee 
