Karboksüülhapped. Estrid ja amiidid.
Keemilises mõttes tähistab sõna rasv
glütserooli (propaan-1,2,3-triooli) triestrit KHtega (tegelikult rasvhapetega, kuid termin ei ole
väga täpselt piiritletud).
Looduslike rasvade KH jäägid on hargnemata ahelaga ning paarisarvulise süsiniku aatomite
arvuga. Võivad olla küllastunud või küllastumata.
o Rasvade füüsikalised omadused
Rasvad ei märgu veega ega lahustu vees. -> on hüdrofoobsed. Lahustuvad orgaanilistes
lahustites: eetris, bensiinis, veidi ka alkoholis.
Puhas inidividuaalne rasv kristalliseerub, tal on kindel sulamistemperatuur, ent tavaliselt on
meil tegemist segumaterjalidega. Seepärast saab rasvade puhul kõneleda vaid
pehmenemistemperatuurist. Rasvade agregaatolek sõltub nende koostisse kuuluvatest
rasvhappe alküülrühmadest. Küllastunud rasvhapetest moodustatud rasvad on
toatemperatuuril tahked, küllastumatused struktuuris muudavad rasva pehmemaks või lausa
vedelaks.
Maismaaloomade rasvad on tavatingimustel tahked, mereloomade rasvad aga vedelad. Ka
annaabi.ee 
