Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
süstoolne vererõhk on üle 100 mmHg, saab südame eelkoormust langetada 2 annuse
nitroglütseriiniga keele alla. Edasi kaalutakse vedeliku väljutamist 20–60 mg furosemiidiga ja
hingmiskeskuse pärssimist 3–10 mg morfiiniga. Peale selle kuuluvad erakorralise ravi juurde
vajadusel veel aminofülliini ja vasopressorite (dopamiin, noradrenaliin) manustamine.
255
Astmast või KOK-ist tingitud hingamishäireid ravitakse 2–3 annuse inhalatiivselt manustatava
beeta-adrenomimeetikumiga (salbutamool), glükokordikosteroidiga (60–80mg predisolooni),
seejärel võib nende patsientide puhul, kellel ei ole tahhükardiat, kaaluda 3–5 mg/kg aminofülliini
andmist.
Kui düspnoe on tekkinud pneumotooraksi tagajärjel, siis on oht, et kunstliku hingamise tegemisel
tekib pingeline õhkrind, mis tuleb vabastada pleurapunktsiooni abil.
Psühhogeenset hüperventilatsioonisüsteemi võib kahtlustada muidugi alles siis, kui muud