Ingres
Samal ajal tegeles ta ka portreedega ja
aktimaalidega, üks paremaid oli "Madame de Senonnes" (lisa 4). 1814 aastal valmis üks
viimastest ehk tuntuim "Suur odalisk" (lisa5). Ingres saatis selle Pariisi, kuid maal sai
halva hinnangu osaliseks.
1820 aastal läks kunstnik Firenzesse, kus valmis "Louis XIII tõotus". See oli nii
kompositsioonilt kui ka detailides sarnane Raffaeli piltidega. 4 aastat hiljem saatis ta ka
selle Pariisi, kus teos sai sooja vastuvõtu. Järgnevad aastad olid Ingrese elus ehk parimad
1825 valiti ta Akadeemia liikmeks, 1827 aastal maalis ehk oma olulisema teose-
"Homerose apoteoosi" (lisa6), 1832 aastal valmis tal üks olulisemaid portreesi- "Louis-
Francois Bertin" (lisa7). Kuid 34 aastal tuli suur tagasilöök "Püha Symphorianuse
martüüriumiga", mida hinnati barokseks. Ingres solvus ja saanud Roomas Prantsuse
Akadeemia direktori koha, naases ta Itaaliasse. Seal ta maalis üsna vähe. Tagasi tuli ta
annaabi.ee 
